Hoiu-laenuühistud Eestis

Hoiu-laenuühistud on ühistulised finantseerimisasutused, mis pakuvad oma liikmetele mitmesuguseid finantsteenuseid. Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud, tekkisid Eestis 19. sajandi alguses, kuid üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks aastat 1902, mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus.

Esimese Maailmasõja alguseks ulatus hoiu-laenuühistute arv Eestis 84 ühistuni, kelle turuosa panganduses oli 52%. Hetkel on Eestis Äriregistri andmetel 18 hoiu-laenuühistut, kuid aktiivselt tegutsevate hoiu-laenuühistute arv on mõnevõrra väiksem.

Tartu Hoiu-laenuühistu teenindab oma liikmeid kahes kontoris, mis asuvad Tartus ja Tallinnas (NB! Tartu Hoiu-laenuühistu Tallinna esindus ei ole seotud Tallinna Hoiu-laenuühistuga). Tartu Hoiu-laenuühistu ruumides tegutseb ka Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu.


Aktiivsemad hoiu-laenuühistud on moodustanud 1999. aastal Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu, kuhu hetkel kuulub 10 hoiu-laenuühistut: Leie HLÜ, Kehtna HLÜ, Kambja HLÜ, Maaelu Edendamise HLÜ, Saaremaa HLÜ, Põlvamaa HLÜ, Metsa HLÜ, Eesti Evangeelne Luterlik HLÜ, Loo HLÜ ning Tartu HLÜ.

Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu eesmärk on esindada ühistulisi finantseerimisasutusi suhtlemisel avalikkusega ning süvendada hoiu-laenuühistute vahelist koostööd. Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu kuulumise eelduseks on tegutsemine ühistuliste põhimõtete alusel. Oluline on tähele panna, et kõik hoiu-laenuühistud on iseseisvad juriidilised isikud ning tegutsevad eraldiseisvalt.

NB! Tallinna HLÜ, Eesti,  Kinnisvara HLÜ, Kesk-Eesti HLÜ, Liivimaa HLÜ, Lõuna HLÜ ja Ökobank Viiratsi HLÜ, Lääne HLÜ ei kuulu Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu.